E-ITSPEA 15: Eetika ja IT Kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest ( a priori ) eetiline või ebaeetiline? Sellele küsimusele vastamine on oluliselt keerulisem, kui esmapilgul tundub. Juba selleks, et üldse oleks võimalik oma arvamust avaldada ja teema üle arutleda, ilma kohe otseselt küsimusele vastates, peab lahti mõtestama tehnoloogia eetilisuse üldiselt. Teha seda enda tõekspidamiste ja arvamuste järgi pole just kõige keerulisem ülesanne. Huvitavaks läheb, kui proovida vaadata sama läbi teiste silmade. Proovin oma mõtteid järgnevalt veidi selgitada suuremas plaanis. Alustuseks võtaks mingi teoreetilise tehnoloogia, mis on igal juhul kõigele ja kõigile kasulik. Pole mitte kedagi ega midagi, mis ei saaks kasu selle kasutamisest. Näidet sellele tuua on küll tõenäoliselt võimatu, aga igaljuhul selline tehnoloogia toetaks küsimusele jaatava vastuse andmist. Teiseks mõtteks võtaks taaskord teoreetilise tehnoloogia, aga see oleks kõigele ja kõigile kahjulik. Näiteks mingi tehnoloog
Posts
- Get link
- Other Apps
E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT Sellel nädala arutelu teema on Teistmoodi IT - seda siis erivajadustega inimeste võtmes. Minul õnneks ei ole selle murega elus väga palju kokkupuuteid olnud. Siiski olen pealt näinud mõne inimese raskusi. Õnneks on infotehnoloogiaga toimetamine suhteliselt passivne ja füüsiliselt suhteliselt vähe nõudev. Olgu seda siis töö või ajaviite eesmärgil. Selle eelis on, et kui vaadata ajas tagasi, siis tänapäeval on erivajadustega inimestel palju suuremad võimalused enesetäiustamiseks, -väljendamiseks ja -teostuseks. Hoolimata sellest ei ole erivajadustega inimestel just lihtne IT alal tööd leida. Kindlasti on võimalused paremad kui mõnel muul alal, aga siiski kui vaadata asju tööandja silmade läbi on erivajadustega inimeste töölevõtmisega alati rohkem vaeva ja kulusid. Tööandja peab tegema suuri investeeringuid, mida tavaliselt tegema ei pea, et kohandada erivajaduste inimeste töökohta ja võimaldada vajalikud ligipääsud näiteks kontorisse. Et parandada erivajadu
- Get link
- Other Apps
E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Selle nädala ülesandeks on kirjutada ühe positiivse ja ühe negatiivse kasutuskogemuse kohta internetist. Hakates täitma seda ülesannet avastasin, et positiivset kasutuskogemust on leida päris lihtne. Negatiivsega on aga veidi keerulisem ja võttis omajagu aega. Sellegi poolest leidsin sobivad kohad ja valisin nendeks vastavalt siis veebilehe www.google.com ja www.reddit.com. Analüüsimaks neid lehti kasutan Jakob Nielseni kasutatavuse komponente ja seda 10-palli süsteemis, mida hindan enda kasutuskogemuse põhjal ja lisan osadele ka mõne omapoolse kommentaari. WWW.GOOGLE.COM õpitavus - 9/10 - Kui hinnata vaid esilehte annaks 10/10, aga kui minna tulemuste lehele arvan, et on põhjus vähendada hinnet veidi, sest esmakordsetel kasutajatel võib näiteks aega võtta, et aru saada, milline tulemus on puhtalt reklaam. tõhusus - 10/10 meeldejäävus - 10/10 vead - 9/10 - Eksimine otsingumootoris üldiselt sõltub väga inimesest ja te
- Get link
- Other Apps
Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini Eben Mogleni 1999. aasta artiklis " Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright " väidab autor, et vaba tarkvara levik ja selle olemasolu viib tänu internetile autoriõiguste kadumiseni. Lähme ajas edasi 20 aastat ja on selge, et nende aastate jooksul on toimunud plahvatuslik vaba tarkvara areng ja levik, mis põhineb koostöö ja kogukonna põhimõtetel. Kogu vaba tarkvara levik on tõepoolest avaldanud olulist mõju autoriõigustele ja üleüldiselt intelektuaalomandile. Tänapäeval toetuvad paljud ettevõtted ja eraisikud vabale tarkvarale oma äritegevuses ja projektides, sest väga tihti vabast tarkvarast piisab ja miks peaks maksma, kui saab ilma. Vaba tarkvara kasutamise eest saab tänulik olla ka teisiti - kõigele ei panda alati rahalist hinda juurde - eriti just vaba tarkvara puhul, silmas pidades avatud lähtekoodiga tarkvara, on abiks ka tagasiside andmine ja tarkvara edasiarendamisele kaasaaitamine. Teisest kü
- Get link
- Other Apps
IT JUHT Kui rääkida erinevatest juhtide tüüpidest, siis tõenäoliselt ei ole võimalik ühelegi IT juhile või isegi laiemalt vaadates ühelegi juhile külge pookida ainult ühte tüüpi – pigem on see kombinatsioon erinevatest, kusjuures mõni nendest tüüpidest võib olla lihtsalt rohkem esiletõstetud. Kui võrrelda nüüd kahte IT juhti, kes üksteisest minu silmis erinevad juhtimis tüübi suhtes, siis on nendeks Elon Musk ja Satya Nadella. Kahjuks ei tunne neid IT juhte isiklikult ja minu arvamused põhinevad vaid meediast nähtuga. Tasub ka mainida, et võrreldes neid inimesi, on juba juhtimise erinevusest aru saada meediaga ringikäimisest. Elon Musk on minu silmis põhiliselt arengumootor, juht ja suhtleja. Elon Musk on ennast maailmale näitanud inimesena, kellel on väga ambitsioonikad eesmärgid ja õige meeskonnaga on ta paljud neist ka nüüdseks juba saavutanud. Tema ettevõtete toodetel on nii mõnelgi korral olnud väga suur mõju omas sektoris. Lisaks saavutustele on ta ka üpris hästi oma tegevus
- Get link
- Other Apps
Lühianalüüs haridustasemetest IT turul Mõeldes sellele, keda IT-sektoris eelistada, pidades silmas kõrgharidust, rakenduskõrgharidust või mõne sertifikaadi olemasolu sõltub suuresti konkreetse postitsiooni nõuetest. Kõrgharidus (Selles peatükis veidi kitsamalt pidades silmas Bakalauruse diplomit) kui selline viitab tegelikult veidi teistele omadustele, kui konkreetsetele erialastele teadmistele. Võib eeldada, et inimesel, kellel on ülikoolidiplom IT alal on laiaulatuslikum arusaam infotehnoloogia kontseptsioonidest. Mis tegelikult isegi võib-olla tähtsam, näitab ülikooli diplomi olemasolu pigem kriitilise mõtlemise, probleemide lahendamise ja asjadesse süvenemise oskust ning pühenduvust ette võetud tegevustesse. Mõne konkreetsema sertifikaadi või pädevuse olemasolu tõestab või siis näitab aga veidi kitsamalt kandidaadi teadmisi ja oskusi - olgu see siis mõne programeerimiskeele, programmi või tegevuse tundmist. Ütleks, et sertifikaadi olemasolu võrreldes eelmainitud kõrghariduse
- Get link
- Other Apps
Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus Naatan Nohik planeerib tarkvara projekti. Jõuab kätte aeg, kus tuleks teha otsus, kuidas litsenseerida tulevane tarkvara. Viimasele sõelapõjale jääb kolm. Äritarkvaraline EULA litsents, GNU GPL ja BSD. Selleks, et saaks Naatan Nohikul aidata valida, vaatame lähemalt iga litsentsi eeliseid ja puudusi. EULA: Eelised: Naatan saab ise kontrollida kellele ja kuidas ja mis hinnaga oma tarkvara jagada Naatan ei pea jagama oma projekti lähtekoodi Puudused: Tulevased tarkvara kasutajad ei tohi tarkvara enda jaoks ise kohandada. Naatan peab edaspidi ise hoolitsema tarkvara toe eest. Tarkvara edasiarendamine jääb Naatani enda kanda. GNU GPL: Eelised: Tarkvara on kõigile vabalt kättesaadav ja levib üldjuhul paremini.