Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 

Naatan Nohik planeerib tarkvara projekti. Jõuab kätte aeg, kus tuleks teha otsus, kuidas litsenseerida tulevane tarkvara. Viimasele sõelapõjale jääb kolm. Äritarkvaraline EULA litsents, GNU GPL ja BSD.

Selleks, et saaks Naatan Nohikul aidata valida, vaatame lähemalt iga litsentsi eeliseid ja puudusi.

EULA:

                Eelised:

                                Naatan saab ise kontrollida kellele ja kuidas ja mis hinnaga oma        tarkvara jagada

                                Naatan ei pea jagama oma projekti lähtekoodi

                Puudused:

        Tulevased tarkvara kasutajad ei tohi tarkvara enda jaoks ise kohandada.

        Naatan peab edaspidi ise hoolitsema tarkvara toe eest.

        Tarkvara edasiarendamine jääb Naatani enda kanda.

GNU GPL:

                Eelised:

                                Tarkvara on kõigile vabalt kättesaadav ja levib üldjuhul paremini.

                                Tarkvara kasutajad võivad tarkvara ise vabalt edasi arendada.

                Puudused:

                                Naatanil kaob kontroll tarkvara jagamise üle.
                                Naatan peab jagama oma tarkvara lähtekoodi.

                                Tulu teenimine võib olla keerulisem.

                                Kõik muutused peavad jätkuma sama litsentsiga.

BSD:

                Eelised:

                                Naatan ei pea jagama oma projekti lähtekoodi

                                Naatan võib oma projekti pealt tulu teenida.

                                Tarkvara kasutajad võivad ise tarkvara kohandada.

                Puudused:

        Naatan ei pruugi teada kuidas kasutajad tema projekti kohandanud on ja      kuidas ning mis eesmärgil tema tarkvara kasutavad.

Eelnevalt välja toodud eelised ja puudused on silmaspidanud pigem ärilist aspekti. Tegelikult on aga nii, et nii mõnigi siin välja toodud eelis võii puudus võib vastavalt tarkvara eesmärgile nihutuda hoopis teise lahtrisse. Siinkohal siis on ka suhteliselt keeruline öelda, millist litsentsi võiks Naatan Nohik oma projektil kasutada. Kui aga Naatan peaks olema hoopis maailmaparandaja ja tahab oma projekti inimkonna hüvanguks jagada, siis eelnevalt mainitutest soovitaks GNU GPL litsentsi.


Allikad

1. GNU General Public License, https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.en.html

2. BSD licenses, https://en.wikipedia.org/wiki/BSD_licenses

3. End-user license agreement, https://en.wikipedia.org/wiki/End-user_license_agreement


 


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

 Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest Virginia Shea raamat "Netiquette" avaldati esmakordselt 1994. aastal ning sellest sai kiiresti kohustulik juhend internetis käitumise kohta. Pea kolmekümne aasta jooksul on aga nii internet kui ka inimkond edasi liikunud ja seetõttu ka meie arusaam online-käitumisest muutunud. Reegel 4: Austa teiste inimeste aega ja interneti kiirust ning mahtu Üks netiketi põhireegleid on austada teiste inimeste aega ja interneti kiirust ning mahtu. Aja poolest on see reegel ehk isegi veel päevakohasem kui väljalaske aastatel, kuid siinkohal fokuseeriks reegli teisele poolele ehk interneti mahule ja kiirusele. Interneti algusaastatel, kui ühendused toimusid valdavalt Dial-up kaudu, oli see vägagi oluline reegel. Aeglased internetiühendused tähendasid, et suurte failide või piltide laadimine võttis tihtipeale kaua aega ja see võis olla kasutajate jaoks tüütu, eriti kui kõik see ootamine oli asjata. Seetõttu tuli rõhku panna sellele, mida üle
Read more
  E-ITSPEA 15: Eetika ja IT Kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest ( a priori ) eetiline või ebaeetiline? Sellele küsimusele vastamine on oluliselt keerulisem, kui esmapilgul tundub. Juba selleks, et üldse oleks võimalik oma arvamust avaldada ja teema üle arutleda, ilma kohe otseselt küsimusele vastates, peab lahti mõtestama tehnoloogia eetilisuse üldiselt. Teha seda enda tõekspidamiste ja arvamuste järgi pole just kõige keerulisem ülesanne. Huvitavaks läheb, kui proovida vaadata sama läbi teiste silmade. Proovin oma mõtteid järgnevalt veidi selgitada suuremas plaanis. Alustuseks võtaks mingi teoreetilise tehnoloogia, mis on igal juhul kõigele ja kõigile kasulik. Pole mitte kedagi ega midagi, mis ei saaks kasu selle kasutamisest. Näidet sellele tuua on küll tõenäoliselt võimatu, aga igaljuhul selline tehnoloogia toetaks küsimusele jaatava vastuse andmist. Teiseks mõtteks võtaks taaskord teoreetilise tehnoloogia, aga see oleks kõigele ja kõigile kahjulik. Näiteks mingi tehnoloog
Read more
 Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini Eben Mogleni 1999. aasta artiklis " Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright " väidab autor, et vaba tarkvara levik ja selle olemasolu viib tänu internetile autoriõiguste kadumiseni.  Lähme ajas edasi 20 aastat ja on selge, et nende aastate jooksul on toimunud plahvatuslik vaba tarkvara areng ja levik, mis põhineb koostöö ja kogukonna põhimõtetel. Kogu vaba tarkvara levik on tõepoolest avaldanud olulist mõju autoriõigustele ja üleüldiselt intelektuaalomandile. Tänapäeval toetuvad paljud ettevõtted ja eraisikud vabale tarkvarale oma äritegevuses ja projektides, sest väga tihti vabast tarkvarast piisab ja miks peaks maksma, kui saab ilma. Vaba tarkvara kasutamise eest saab tänulik olla ka teisiti - kõigele ei panda alati rahalist hinda juurde - eriti just vaba tarkvara puhul, silmas pidades avatud lähtekoodiga tarkvara, on abiks ka tagasiside andmine ja tarkvara edasiarendamisele kaasaaitamine.  Teisest kü
Read more