ITSPEA blog

 Lühianalüüs haridustasemetest IT turul Mõeldes sellele, keda IT-sektoris eelistada, pidades silmas kõrgharidust, rakenduskõrgharidust või mõne sertifikaadi olemasolu sõltub suuresti konkreetse postitsiooni nõuetest.  Kõrgharidus (Selles peatükis veidi kitsamalt pidades silmas Bakalauruse diplomit) kui selline viitab tegelikult veidi teistele omadustele, kui konkreetsetele erialastele teadmistele. Võib eeldada, et inimesel, kellel on ülikoolidiplom IT alal on laiaulatuslikum arusaam infotehnoloogia kontseptsioonidest. Mis tegelikult isegi võib-olla tähtsam, näitab ülikooli diplomi olemasolu pigem kriitilise mõtlemise, probleemide lahendamise ja asjadesse süvenemise oskust ning pühenduvust ette võetud tegevustesse. Mõne konkreetsema sertifikaadi või pädevuse olemasolu tõestab või siis näitab aga veidi kitsamalt kandidaadi teadmisi ja oskusi - olgu see siis mõne programeerimiskeele, programmi või tegevuse tundmist. Ütleks, et sertifikaadi olemasolu võrreldes eelmainitud kõrghariduse

  Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus   Naatan Nohik planeerib tarkvara projekti. Jõuab kätte aeg, kus tuleks teha otsus, kuidas litsenseerida tulevane tarkvara. Viimasele sõelapõjale jääb kolm. Äritarkvaraline EULA litsents, GNU GPL ja BSD. Selleks, et saaks Naatan Nohikul aidata valida, vaatame lähemalt iga litsentsi eeliseid ja puudusi. EULA:                 Eelised:                                 Naatan saab ise kontrollida kellele ja kuidas ja mis hinnaga oma         tarkvara jagada                                 Naatan ei pea jagama oma projekti lähtekoodi                 Puudused:         Tulevased tarkvara kasutajad ei tohi tarkvara enda jaoks ise kohandada.         Naatan peab edaspidi ise hoolitsema tarkvara toe eest.         Tarkvara edasiarendamine jääb Naatani enda kanda. GNU GPL:                 Eelised:                                 Tarkvara on kõigile vabalt kättesaadav ja levib üldjuhul paremini.                     

 Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber Kui rääkida intellektuaalomandi kaitsest, siis mulle kui lihtinimesele tundub, et kaubamärgid on nendest kõige tõhusam. Seda siis vähemalt nendes riikides, kus seda austatakse. Kaubamärk on praktiliselt brändi identiteet ja miks mitte ka maine - kaubamärke kasutatakse ühe ettevõtte toodete ja teenuste eristamiseks teisest. Üks kaubamärkide peamisi eeliseid on see, et need aitavad vältida võltsitud kaupu ja odavaid koopiaid. Näiteks Euroopas on harva näha müügil võltskaupu (kui välja jätta muidugi tänaval tekkide peal mitte just kõige seaduslikumad müügivõtted) või tooteid, mille nimed on väga sarnased populaarsete kaubamärkidega. See muidugi kahjuks ei ole nii igalpool. Näitena võime võtta Hiina, kus võltsitud kaubad on laialt levinud ja kaubamärkide kaitse praktiliselt puudub. Aga tuues välja nii ekstreemse näite siis selle põhjal võib teha järelduse, et tegelikult kaubamärgi kaitse meie regioonis täitsa töötab. Patentideg

 Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest Virginia Shea raamat "Netiquette" avaldati esmakordselt 1994. aastal ning sellest sai kiiresti kohustulik juhend internetis käitumise kohta. Pea kolmekümne aasta jooksul on aga nii internet kui ka inimkond edasi liikunud ja seetõttu ka meie arusaam online-käitumisest muutunud. Reegel 4: Austa teiste inimeste aega ja interneti kiirust ning mahtu Üks netiketi põhireegleid on austada teiste inimeste aega ja interneti kiirust ning mahtu. Aja poolest on see reegel ehk isegi veel päevakohasem kui väljalaske aastatel, kuid siinkohal fokuseeriks reegli teisele poolele ehk interneti mahule ja kiirusele. Interneti algusaastatel, kui ühendused toimusid valdavalt Dial-up kaudu, oli see vägagi oluline reegel. Aeglased internetiühendused tähendasid, et suurte failide või piltide laadimine võttis tihtipeale kaua aega ja see võis olla kasutajate jaoks tüütu, eriti kui kõik see ootamine oli asjata. Seetõttu tuli rõhku panna sellele, mida üle